WSJ: Rongide krooniline hilinemine jooksutas rööbastelt sakslaste rahvusliku uhkuse
Artikli sisu pärineb partnerväljaandest The Wall Street Journal.
:format(webp)/nginx/o/2023/08/11/15516004t1hf2bf.jpg)
- Sõiduplaanist maas Deutsche Bahn lasi reisijate rahustamiseks käiku lõhnateraapia.
- «See on piinlik olukord, saksa rahva kultuurikriis.»
Punktuaalse plaanimise poolest kuulus Saksamaa ei saa kuidagi graafikusse oma reisironge.
Läinud aastal hilines kolmandik kõigist Saksa rahvusvedaja Deutsche Bahni pikamaarongidest. Süvenemas on eksistentsiaalne kriisi riigis, kus hiljaks jäämine on rangelt verboten.
«See on piinlik olukord, saksa rahva kultuurikriis,» ütles Berliini sotsiaalteaduste keskuse WZB transpordipoliitika professor Andreas Knie. «Me armastame hoobelda, et oleme kõige paremad, kõige korralikumad... Aga nüüd hilineb Deutsche Bahn ja jalgpallis kukuvad konkurentsist meeskond ja naiskond. Ei tee me enam häid asju midagi,» viitas ta tõenäoliselt viperustele viimastel MMidel.
Deutsche Bahni esindaja süüdistas viivitustes tihenevat liiklust, vananevat taristut ja ehitustöid. «Me sõnaselgelt kahetseme seda,» ütles ta.
Kuna sakslastele toidetakse emapiimaga sisse teadmine, et pünktlichkeit on kuninglik voorus, rakendavad nad radikaalseid meetmeid, et õigeks ajaks kohale jõuda. 34-aastane kooliõpetaja Stefan Bonauer ärkab kell 4 hommikul, et Müncheni eeslinnast kindlasti kella kaheksaks klassi ette ilmuda. Puhast sõiduaega oleks poolteist tundi. Puhkepäevil käib ta linnas sõpradega trehvamas tsikliga. «Rongile loota ei saa,» ütles ta.
DB on üritanud tekitada vagunites meeldivamat meeleolu mitmel moel. Proovitud on rahustava aroomi pihustamist, mille tabloid Bild «lõhnadopinguks» ristis. Samal ajal kallab föderaalvalitsus rööpapaaride kaasajastamisse 45 miljardit eurot. Rongifirma on aga ilmutanud saksamaisele ettevõtlusele mitteomast alandlikkust ning naerab enda üle endises Twitteris nüüdisnimega X.
Juunis purskas iksis Saksamaa rongide peale pahameelt Ameerika kirjanik T.C. Boyle. «Me anname oma parima, et teil kirjutamiseks rohkem aega oleks,» suskas DB vastu.
Vahel õnnestub vihased reisijad teadetega turtsuma ajada. «Rongijuht pole veel kohal, kuna ta tuleb teise rongiga, mis hilineb. Paraku blokeerime seda teist rongi praegu meie ise. Kuidas see asi laheneb, käib täiega üle mõistuse,» ütles ükskord teadustaja ja jõudis klipiga tuntud naljasaatesse.
Naabermaal Šveitsis käivad rongid nagu kellavärk ning sealsed ametnikud on esinenud ettepanekuga sarihilineja DB ära keelata. Et ära ei määritaks mägiriigi laitmatut mainet. «Itaalia rongidega küll sellist probleemi pole,» ütles Šveitsi föderaalse transpordiameti pressiesindaja Michael Müller.
Šveitsi rongide hilinemismäär on tühipaljad 7,5 protsenti. Juba peetaksegi kinni kõik Saksamaalt piirilinna Baselisse saabuvad rongid, mis üle 15 minuti hiljaks jäävad. Reisijad kamandatakse maha ja suunatakse Šveitsi rongile.
DB majandab Šveitsis mõnda piiriülest marsruuti, aga kohalikel hakkab saama villand.
«Mina teda lihtsalt ei usalda,» ütles üliõpilane Cyril Flaig, kes pendeldab tööpäeviti Zürichi ja Sankt Galleni vahet ja võiks kasutada DB teenust. «Ma lähen parem Šveitsi rongiga, kuna Deutsche Bahn jätab kõik hiljaks.»
Rongivihakõnest on kujunenud sakslastele omamoodi ajaveetmise ja auru välja laskmise viis.
Internetis lööb laineid pea peale pööratud DB logo, kus rong röökivat reisijat meenutab.
«Minu saksapärasus väljendub ennekõike pahameeles Deutsche Bahni peale,» teatab kellegi kohtinguäpi profiil.
Kogu see Sturm und Drang podises kaane all juba pikemat aega.
Deutsche Bahn sünnitati viis aastat pärast Berliini müüri langemist, et ühendada Saksamaa kapitalistliku ja kommunistliku tiiva liinid. Kummatigi hakkas DB juhtkonda huvitama pigem logistikaäri ning välismaale laienemine, mistõttu kohalikud investeeringud tahaplaanile jäid, räägib föderaalaudiitori märtsikuine raport.
Õigetele rööbastele ei suutnud ettevõtet suunata ka 100-protsendiline osanik – riik. Raudteeliikluse esinduskoja Allianz pro Schiene andmetel investeeris Saksa valitsus läinud aastal rööpaparandustöödesse vaid neljandiku sellest, mis Šveits (kodaniku kohta).
Saksamaa raudteevõrk on maailma tihedamaid ning alates DB asutamisest aastal 1994 on selle kasutus kasvanud 50 protsenti, samal ajal kui teede kogupikkus 14 protsenti kahanes. Kuna äsja lasti käiku 49-eurone universaalpilet, tõotab reisijate arv järsult tõusta. Viivitusteks annavad panuse kaadrinappus ja streigid, aga ka ahtakesed rongiuksed, kust sõitjatel end sisse tuleb litsuda.
:format(webp)/nginx/o/2023/08/11/15516022t1h9bf0.jpg)
19. juulil sõitis Šveitsist matkamast Müncheni poole 29-aastane konsultant Vera Meinert. Mingil hetkel DB rong seiskus, sest tee oli kinni. Sadade kaupa sööstis reisijaid busside poole, mida oli peatuses ootel kolm. Aeglasemad jooksjad jäid 32-kraadisesse kuumusse busse tagasi ootama.
Nagu kilu karbis, veeti Vera teisele rongile. Reis kujunes oodatust kaks tundi pikemaks. Samas oli kuidagi kodune tunne: «Mulle jõudis kohale, et puhkus on läbi. Olen tagasi Saksamaal.»
:format(webp)/nginx/o/2023/08/09/15511633t1h2250.jpg)
Inglise keelest tõlkinud Urho Meister