Kuid seekord läksid võlakirjatootlused üles. See näitab, et Fitchi samm väärib tähelepanu. Mitte et ta meile midagi uut ütleks, aga tegemist on järjekordse hoiatusega sellest, kuivõrd erinevas ja sügavamalt riskantsemas olukorras on USA riigirahandus täna.
Pesuehtsa võlakriisi riski, mis USA turgude ukse taha jätaks – nagu juhtus Kreekaga 2010. ja Mehhikoga 1994. aastal –, siin peituda ei tohiks: küpse riigi puhul, mis võtab laenu omaenda valuutas, oleks see sisuliselt võimatu. Risk seisneb pigem selles, et eelarvepuudujäägid ja intressimäärad üksteist üles kruttima hakkavad ning niiviisi majanduskasvule ja maksumaksjatele järjest kallimaks maksma lähevad.