WSJ: Eesti õppetunnid Ukrainale

Eesti peaminister Kaja Kallas saabumas Euroopa poliitilise kogukonna tippkohtumisele Hispaanias 5. oktoobril 2023. Foto: Thomas COEX / AFP/ Scanpix

«Arvutit [pistisega] ära osta ei saa,» ütles mulle Eesti peaminister Kaja Kallas. Kui ülesehitamise aeg kätte jõuab, peaks Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi neid sõnu meeles pidama. Eesti – Euroopa Liidu ja NATO liige – on ÜRO andmetel maailma juhtiv digiriigi pakkuja, Freedoom House’i hinnangul parim postkommunistlik demokraatiamaa, Tax Foundationi järgi esikohal rahvusvahelises maksukonkurentsivõimes (USA on 22. kohal) ning Heritage Foundationi silmis majandusvabaduselt kuues (USA kahekümne viies). Neil on elaniku kohta kõige rohkem idufirmasid Euroopas ning nende 15-aastased on kontinendi priimused lugemises, füüsikas ja matemaatikas.

Läinud nädalal, kui ma Kallasega (46) tema Stenbocki maja kabinetis istet võtsin, ei saanud ma jätta küsimata: «Kuidas te selle kõik pärast taasiseseisvumist saavutanud olete?» Mind oli viisakalt hoiatatud, et ära «pärast nõukogude okupatsiooni» ütle.

«Et tõmmata ligi investeeringuid, peab investor su majandust usaldama,» ütles Kallas. «Nõukogude ajal me normaliseerisime korruptsiooni. Kui me taastasime oma iseseisvuse ja vabaduse, siis ootamatult nõudis see kõikidelt inimestelt sootuks uut mõtlemisviisi – enam ei olnud okei riigi tagant varastada.»