WSJ: Selgub, et Saksamaa ongi valmis kaitsele raha kulutama

Saksa kantsler Olaf Scholz harjutab relva käes hoidmist Bundeswehri eriüksuslaste juures Calwis 5. märtsil 2024. Foto: Marijan Murat / AP

Kui Ukraina sõda puhkes, kuulutas kantsler Olaf Scholz otsekohe, et Saksamaa suhtumine kaitsesse teeb täispöörde. Kui sügavalt ta sellest aru sai, jääb inimkonnale aegade lõpuni arutada. Aga siin me oleme! Üle kahe aasta on mööda läinud ja Scholzi Zeitenwende pöörleb igasugu põnevates – ja, mirabile dictu, positiivsetes – suundades.

Värskeim näide on järjekordne kaitsekulutuste debatt. Kui Scholz oma Zeitenwende välja käis, oli tema tähtsaim ja konkreetseim ettepanek tekitada 100 miljardi eurone sõjaväeliste erihangete fond. Seega sündis mehhanism, mille varal Saksamaa lõpuks ometi NATO kaheprotsendise kaitsekulutuste soovi täita saab ning tõhusaks liitlaseks sirgub.

Valitsuste palet peegeldab raha ning erifond näitab, et Berliinil ongi kaitsekavadega tõsi taga. Scholz saavutas parteidevahelise kokkuleppe konstitutsiooni kohendamiseks nii, et need 100 miljardit paikneks väljaspool bilanssi ning tavakohasele hobusekauplemisele ei alluks. Kummalisel kombel on suudetud tõrjuda huvigruppide katseid kangutada fondist raha kliimameetmeteks või diplomaatilisteks sehkendamisteks – ka ju «julgeoleku» nimel.