Seepärast on enamikul ameeriklastel maailma poliitikast järjest raskem sotti saada. Autoritaarsed riigid nagu Hiina, Venemaa, Vietnam ja Põhja-Korea peidavad oma sisepoliitilised pinged saladuseloori taha ja tsensuuriteki alla. Demokraatiamaad nagu India, Indoneesia ja Jaapan on aga nii komplekssed ja USAst kultuuriliselt niivõrd erinevad, et isegi paljureisinud ja -lugenud ameeriklastel on raske end sealsete asjadega kursis hoida.
Nüüd, mil me end eurohuvilistest India ja Vaikse ookeani piirkonna ekspertideks ümber peame programmeerima, on Euraasia liidrid rikkalik õppematerjal. Kuna neisse on koondunud nii palju võimu, on nende tippkohtumised sageli kaalukamad kui Lääne diplomaatia fotosessioonlikud mokalaadad. Äsjane tippkohtumiste jada India ja Vaikse ookeani piirkonnas polnud teps mitte erand. Putin käis juunis Põhja-Koreas ja Vietnamis. Xi viibis läinud nädalal Kesk-Aasias ning – ajal, kui NATO liidrid tulid Washingtoni alliansi 75. sünniaastapäeva tähistama – pidas Modi Moskvas plaane Putiniga.