WSJ: Kuhu kadus sõnavabadus?

Berkeley tudengite istumisstreik sõnavabaduse eest 1. detsembril 1964. Foto: Bettmann Archive

Täpselt kuuskümmend aastat tagasi sündis California ülikoolis Berkeleys sõnavabadusliikumine. Kuidas ta käbarad käivad?

Septembri keskel aastal 1964 keelas Berkeley õppeprorektor infolauad ja poliitilise tegevuse kõrgkoolile kuuluval kaheksameetrisel Bancrofti kõnniteeribal. Läinud nädalal tegin ma seal tillukese tiiru ja avastasin peaaegu paradoksaalselt kapitalistliku panga BMO, marksismi ülistava César Chávezi üliõpilaskeskuse ja tasuta tarkvara propageeriva Open Computing Facility.

Lauakeelu vastu hakkasid tudengid meelt avaldama. 30. septembril kutsuti vaibale neist viis. Veel 400 väitsid end samuti süüdi olevat ja soovisid kohta vaibal. Siis panid nad püsti oma esimese istumisstreigi administratiivhoones Sproul Hall. Järgmisel päeval ilmusid maja ette infolauad. Välja kutsuti politsei, vahistati Jack Weinberg. Politseiauto piiras sisse umbkaudu 200 tudengit. Pidama hakati kõnesid, kuulama kogunesid tuhanded. Sõnavabadusliikumise liidrina kerkis esile Mario Savio.