Hiina beebikriis on etendumas eeldatust kiiremini ning näib kuulutavat demograafilist krahhi. Probleemi lahendamist raskendavad 40 aasta tagused valearvestused.

Niivõrd kiiret nihet, nagu Hiinas täna toimub, ühe lapse poliitika arhitektid ette ei näinud – inimajaloo suurimaid sotsiaalseid eksperimente aastast 1980. Tollal kartsid kogu maailma valitsused, et ülerahvastatus hakkab majanduskasvu takistama. Moskvas koolitatud raketiteadlane tõukas Hiina kampaaniat tagant kalkulatsioonidega, mis kandsid raketitrajektooride matemaatilised mudelid üle rahvastiku kasvule.

Nüüd, neli aastakümmet hiljem, vananeb Hiina teistest suurmajandustest palju varem. Ja majanduskasvu ähvardab hoopis kulgemine madalama sündimuse ja eakama elanikkonna poole. Vendade-õdedeta sirgunud põlvkonna naistele on laste saamine järjest vastumeelsem – ning nende endi read jäävad iga aastaga järjest hõredamaks. Pekingil pole aimugi, kuidas selle poliitika põhjustatud mõtteviise muuta.