WSJ: Taani võib veel kahetseda, et ta Gröönimaad Trumpile ei müünud

Noored gröönimaalased harrastamas kätelseisu Tasiilaqi viimastes ehakiirtes 18. juunil 2018. Foto: LUCAS JACKSON / REUTERS

• Kauaks ta üldse taanlastele jääb?

Tundub, et Taani poliitikud ei tunne diilitegemise kunsti. Tõsi ta on, et kinnisvara puhul maksab asukoht, asukoht ja veelkord asukoht. Aga mistahes läbirääkimiste puhul loeb ka ajastus. Taani valijad võivad varsti küsida, miks valitsus ei teinud president Donald Trumpiga diili, kui neil oli selleks tema esimesel ametiajal šanss. Sest siis tõstatas Trump võimaluse, et USA võiks Gröönimaa – Taani omavalitsusliku ala ja kunagise koloonia – ära osta. Äsja võttis teiseks presidentuuriks valmistuv Trump teema taas üles.

Nüüd aga võivad taanlastele jääda tühjad pihud: ei ainumastki dollarit Ameerikalt ja Gröönimaast ikkagi ilma. Reuters kirjutab Kopenhaagenist:

Gröönimaa peaminister Múte Egede toonitas oma uusaastakõnes tahet taotleda sõltumatust Taanist, oma endisest koloniaalvalitsejast – märkimisväärne pööre selle arktilise saare tulevikku puudutavas retoorikas.

Just enne peaministri pöördumist oli USA ametisse astuv president Donald Trump väljendanud soovi Gröönimaad «omada ja kontrollida». Peaminister väljendas samuti soovi tugevdada Gröönimaa koostööd teiste riikidega.

«On viimane aeg astuda samm selle suunas, et ise kujundada oma tulevikku ja otsustada, kellega me teeme lähedast koostööd ja kes saavad olema meie kaubanduspartnerid,» ütles ta.

«Meie maal on nüüd aeg astuda järgmine samm. Nagu teised maailma maad, peame meiegi tegutsema selle nimel, et eemaldada koostöö tõkked – nimetagem neid kolonialismi ahelateks – ning liikuda edasi,» ütles ta.

Mis ei tähenda, et Egede tervitaks ülesostmist USA poolt. Pärast Trumpi detsembrikuist huviavaldust kirjutas BBC:

Gröönimaa on taas öelnud, et ta ei ole müügiks...

«Gröönimaa kuulub gröönimaalastele,» ütles nende peaminister esmaspäeval ehk päev pärast seda, kui Trump kordas oma mitu aastat tagasi Gröönimaa aadressil tehtud kommentaare.

Aga kui Gröönimaa liigub tempokalt Taanist eraldumise suunas, siis hakkab ta tõenäoliselt otsima julgeolekupartnerit ning samuti uusi kaubandusvõimalusi. BBC tsiteerib peaministrit:

«Me ei tohi kaotada oma pikka vabadusvõitlust. Samas aga tuleb meil olla avatud koostööks ja kaubavahetuseks kogu maailmaga, eriti oma naabritega,» ütles Egede.

Egede iseseisvuspüüdluste üksikasjade kohta kirjutab The Hill:

Oma uusaastakõnes rõhutas ta omavalitsusala arenguid, tuues eriliselt esile uue rahvusvahelise lennujaama avamise kui avenüü globaalsete muutuste poole.

«Tuleval suvel saab nüüd võimalikuks jõuda meieni teistest riikidest otse, ilma et peaks reisima Taani kaudu. Seeläbi saab meil olema võimalik arendada ja valitseda oma maad sõltumatumalt,» lisas ta.

Ta deklareeris, et uued lennujaamad Ilulissatis ja Qaqortoqis kujutavad endast uut sammu liikumisel parema ja paindlikuma taristu suunas, mis turgutaks turismi ja kaubavahetust.

Taani võib oma pirtsutamist veel kibedasti kahetseda. No loomulikult pole «palun kaks piletit Ilulissatti» veel igapäevane tavafraas. Aga mine iial tea, mis saama hakkab. Ühe mehise müksu Trump Gröönimaa brändile juba andis.

Aastal 2019 kirjutas NBC:

Puhkuseplaane pidades ei pruugi Gröönimaa esimeste hulgas mõttesse tõusta – aga värsked märgid näitavad, et tuuled võivad pöörduda.

Nimelt paisati maailma suurim saar läinud nädalal rambivalgusse, kui president Donald Trump väljendas selle Taani omavalitsusliku ala suhtes ostuhuvi. Taani peaminister Mette Frederiksen ütles, et teise riigi ostmise mõte aastal 2019 on absurdne. Seetõttu tühistas Trump oma 2. septembriks plaanitud riigivisiidi Taanisse.

Gröönimaa turismiamet on kasutanud kogu seda tähelepanu meenutamaks ameeriklastele, et saar on avatud ärile ja turistid südamest teretulnud. Juba ongi reisisaidid täheldanud otsingute rohkenemist: inimesed üritavad välja selgitada, mis Gröönimaal käimine maksaks.

Reisibroneeringute keskkonna Hopper analüütik Hayley Berg ütles kanalile NBC News, et pärast Gröönimaa paiskumist uudispealkirjadesse läinud nädalal on Ühendriikidest tulev huvi kasvanud 337 protsenti.

Kui võimalused avarduvad, võivad eksootikalembestel ameeriklastel varsti silmad märjaks ja nina tilkuma minna meenutades, «kui karge oli Qaqortoq».

Inglise keelest tõlkinud Urho Meister