WSJ: Ukraina käes on nõrgad kaardid

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi kohtumisel Valge Maja ovaalkabinetis 28. veebruaril 2025. Foto: CNP/AdMedia

«Avatud rahulepingud, milleni jõutakse avalikult,» oli esimene Woodrow Wilsoni neljateistkümnest punktist. See tähendas, et rahvusvahelisi leppeid tuli teha läbipaistva diplomaatiaga, mida avalikkus võis jälgida. Läinudnädalane tulevärk president Trumpi, asepresident JD Vance'i ja Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi vahel pani selle Wilsoni mudeli äärmusteni proovile. Kui Vance välja arvata, kes kõrvalosast staarirolli tegi, polnud asjade arenguga rahul keegi.

Zelenskõi jaoks oli see kohtumine katastroof. Ta tuli Washingtoni lootusega, et üksmeeledemonstratsioon Trumpiga julgustab ukrainlaste meeli tuleviku suhtes ning intensiivistab survet Venemaale sõlmida õiglane rahu. Aga ta lahkus, olles paljastanud tohutu lõhe Kiievi ja tema Washingtoni patroonide vahel, ning suhe Trumpiga pealtnäha varemetes.

Luhta läks koosolek ka Trumpile. Ta tõeliselt vihkab seda sõda ja kõike sellega seonduvat. Ta on kogetavalt kibe, et ta sellega üldse tegelema peab. Mitte pelgalt seepärast, et tema arvates mõistlikku jõupingutust kaubelda välja Ameerika huvisid arvestav lahendus kasutatakse ära, et mõista ta hukka kui Putini-meelne Mandžuuria kandidaat. See sõda paneb proovile tema koalitsiooni. Ukraina asi on vabariiklastest valijate ja kongresmenide seas siiani üsna populaarne ning nende pahandamine on poliitiliselt kallis. Aga MAGA tuumikus usuvad paljud, et Ukrainat üle parda heites saab Venemaa paremaks pöörata.