WSJ: Uus diil Moskvaga?

USA president Donald Trump 11. veebruaril Washingtonis ja Venemaa president Vladimir Putin 6. veebruaril Moskvas. Foto: Saul Loeb / Kristina Kormilitsyna / Agence France-Presse / Getty Images

Viimastel päevadel on selgunud Trumpi Venemaa- ja Ukraina-poliitika tõeline olemus ja täielik hind. Trump usub, et paranenud suhted Venemaaga on vajalikud Ameerika ärkamiseks, mida ta loodab juhtida, ning ta on valmis maksma selle ideaali nimel vapustavat hinda moraalse meelevalla, liitlassuhete ja Ukraina alade arvelt. Vladimir Putin saab sellest aru ja esitab Ameerikale ka vastava arve.

Trump pole Ameerika presidentidest esimene, kes Moskvaga diili tegemiseks moraalsuse kõrvale paneb. Franklin D. Roosevelt, uskudes et ta vajab Nõukogude abi Jaapani vastu, kui Manhattani projekt õigel ajal sõjalõpurelva ei paku, sõitis teise maailmasõja lõpukuudel Jaltasse, lootes Jossif Stalini Vaikse ookeani võitlusteks pardale saada. Olles Vietnamis kinni kiilunud ning kaaludes Bretton Woodsi finantssüsteemi kollapsit, sirutusid Richard Nixon ja Henry Kissinger pingelõdvenduse pakkumisega Leonid Brežnevi poole.

Meeldigu see meile ülejäänutele või mitte, ikkagi kavatseb Trump sepistada kolmanda pragmaatilise Moskva ja Washingtoni vahelise kompromissi. Presidendi toetajad argumenteerivad, et selles pole miskit uut. Nii Jalta lepped kui Nixoni pingelõdvendus ohverdasid inimõigused külmaverelise reaalpoliitika altaril.