Veebruaris olid ligikaudu 10 000 NATO sõdurit õppustel kõigest mõne miili kaugusel Ukraina piirist, et testida kiirkorras loodud kiirreageerimisjõudude tõhusust. Seekordne sõjamusklite punnitamine oli eriline seepoolest, keda kohal polnud: Ameerikat.

Nüüd murtakse NATOs ja selle ümber päid küsimuse üle, kas eurooplased tuleks omaette toime ka enama kui pelgalt õppustega. Ameerika abi ja julgeolekutagatised on ühtäkki kahtluse all – isegi pärast seda, kui USA sel nädalal Ukrainale relvaabi taastas, kui Kiiev soostus vaherahuga ja Moskva saatis signaali, et neil pole vaenutegevuse lõpetamisega kiiret. Muremõtted on läinud liikvele Ameerika diplomaatilise sirutuse pärast Venemaa suunas, millele lisandub Trumpi administratsiooni jäisus Euroopa Liidu suhtes.

Seetõttu on siin-seal tõusetunud omal ajal mõeldamatu küsimus: kui Atlandi-ülesed suhted veelgi halvenevad, on siis Euroopa äkki sunnitud kaitsma end Venemaa eest ilma USA toetuseta? Ameerika ohvitseride ja ametnike meelest, kes lombi taga teeninud on, Euroopal rammu jagub.