WSJ: Washingtoni kõige ohtlikumad osakonnad

Elon Musk näitamas Valge Maja ees ajakirjanikele oma T-särki kirjaga DOGE 9. märtsil 2025. Foto: Jose Luis Magana / AP

Laias laastus paistavad laiutava valitsuse armastajad olevat loobunud õigustamast, miks Ameerika maksumaksjad peaksid rahastama transvestiitide oopereid Colombias või mitmekesisusprogramme Serbias. Kuid ladvikueetika sedastab siiski, et Trumpi pingutustele vähendada valitsuses valitsevat raiskamist tuleb visalt vastu seista. Ning seetõttu ongi nii, et ühelt poolt tümitab enamus meediat viisil, kuidas Trumpi nõunik Elon Musk riigirahanduse efektiivsust edendab – või tegeleb tema postituste korrektsuse kahtluse alla seadmisega platvormil X –, ning teised räägivad jälle, et tema jutud maksumaksjate väärkohtlemisest on õiged, kuid teema on juba üldtuntud ega ületa seega uudiskünnist. Uus riigiraport heidab valgust just sellele teisele fenomenile ning toobki esile koha, kus reformivajadus oleks kõige pakilisem. Kuidas suudaks Trumpi tiim pigistada föderaaleelarvest välja andestamatu raiskamise, mida Washingtoni establishment aastaid pärast selle avastamist jätkuvalt tolereerib?

Hiljuti tõin ma välja väärade väljamaksete hämmastavad tasemed, mida ei rehkendanud välja ei Trump ega Musk, vaid esindajatekoja järelevalvekomisjoni demokraadid. Nad pakkusid üle 200 miljardi dollari aastas. Samuti: mitu kuud enne Trumpi mullust valimisvõitu ja tükk aega varem, kui loodi valitsusefektiivsuse osakond DOGE (Department of Government Efficiency), rehkendas Kongressi valitsusaruandluse büroo (GAO), et föderaaleelarvest võidakse petta välja üle 500 miljardi dollari aastas.

Nüüd on GAO tagasi uue raportiga konkreetsetest valitsusvaldkondadest, kus maksudollarid erilise väärkasutuse riski kogevad. Selles raportis seatakse murelapsed «kõrge riski nimekirja» ning mõnikord tähendab taoline rambivalgus seda, et midagi muudetakse ja maksumaksja raha hoitaksegi kokku. Õõvastav on aga see, et isegi pärast paljastamist jäävad probleemid sageli lahendamata ja ilmestavad seda nimekirja pikki aastaid. GAO ise kirjeldab oma riskilisti niiviisi: