WSJ: Kas uus kantsler suudab taastada Saksamaa juhirolli Euroopas? (1)
Artikli sisu pärineb partnerväljaandest The Wall Street Journal.
:format(webp)/nginx/o/2025/05/06/16823995t1h406f.jpg)
- Merz mõtleb siluda suhteid Trumpiga, lõpetada sisserändekriisi ja võimendada majandust.
Kui parlament Friedrich Merzi teisipäeval kantsleriks hääletab, tuleb tollel täita lihtsalt sõnastatav kuid keerukalt teostatav ülesanne: taastada Saksamaa liidriroll Euroopas.
Selleks tuleb sel 69-aastasel konservatiivil saavutada kolm keskset eesmärki, millest mõned kätkevad omavahelisi konflikte: taastada suhted naabritega ja leida hea läbisaamine Trumpiga; lõpetada Euroopa poliitikat mürgitanud vinduv immigratsioonikriis; ning taaskäivitada majandus, millest on saanud Euroopa venivillem.
Kaadrivalikutest reisigraafikuni on Merz saatnud signaale, et tema peamine prioriteet saab olema välispoliitika. Välisministeeriumit tõstis ta juhtima lojalisti, püsti sai pandud kantselei esimene riikliku julgeoleku nõukogu. Reporteritele teatas ta esmaspäeval, et uus valitsus «teeb oma hääle kuuldavaks nii Euroopas kui kogu maailmas».
«Merz annab märku, et Euroopat tahab juhtima hakata [just] tema,» ütles ingliskeelse välispoliitikaajakirja Internationale Politik Quarterly analüütik ja vanemtoimetaja Henning Hoff. «See on Olaf Scholziga võrreldes muutus.»
Merzi kristlik-demokraatlik liit CDU võitis veebruaris valimised ning loetud tunnid pärast teisipäevast ametisseastumist asub kantsler juba teele Pariisi poole – oma esimesele ametivisiidile: värskete kantslerite vana traditsioon, kuigi Merz on Prantsuse presidendi Emmanuel Macroniga tänavu juba kaks korda pikalt juttu puhunud ja temaga mõnevõrra tuttav.
See duo saab olema tooniandev Euroopa liini kujundamisel Trumpiga seonduvates küsimustes alates julgeolekust kuni kaubanduseni. Kolmapäevasel kohtumisel Pariisis arutatakse ka Prantsuse tuumavihmavarju võimalikku avardumist Saksamaa kohale, Euroopa edasist abi Ukrainale ning Euroopa reaktsiooni Trumpi tolliähvardustele, rääkisid assistendid.
Üks-ühele Prantsuse ja Saksa huvid kokku ei lange, kuid analüütikute arvates oskavad Merz ja Macron leida vastastikuselt kasulikke kompromisse. Üks võimalik vorstikaup oleks Hoffi hinnangul selline, et «osa Prantsuse tuumavihmavarju Saksamaa üle sirutamise kuludest rahastataks Euroopa ühislaenuga» – miski, millele Saksamaa on alati vastu seisnud.
Saksa-USA suhted on pärast Trumpi valimisvõitu tempokalt lagunenud. Elon Musk kutsus sakslasi üles toetama tänavustel valimistel erakonda Alternatiiv Saksamaale (AfD) ning asepresident JD Vance noomis Saksa peavooluparteisid selle erakonna põlu alla panemise eest.
Veebruaris WSJ reporterile intervjuud andes oli Merz Muski peale silmnähtavalt vihane. Vahetult pärast omaenda valimisvõitu tõotas Merz muuta Saksamaa Ameerikast vähem sõltuvaks.
Veelgi süngemaks läks meeleolu läinud reedel, mil Saksa siseluure teatas, et oli lahterdanud AfD paremäärmuslikuks ekstremistlikuks organisatsiooniks – otsus, mida USA välisminister Marco Rubio nimetas portaalis X «varjatud türanniaks».
USA jätkuv toetus Alternatiivile võib muuta Ameerika ja Saksamaa hea läbisaamise edaspidi võimatuks. Merzi assistendid ütlesid siiski, et kantsler – kes on Atlandi-üleseid suhteid kogu oma karjääri vältel kaitsnud – sooviks hoida Ameerikat Euroopale võimalikult lähedasena, valmistudes samas siiski USA vältimatuks eemaldumiseks, nagu paljud eksperdid olukorda kogevad.
Pärast Pariisi lendab Merz Poolasse ning peaks siis mõned päevad hiljem käima ka Ukrainas. Üks vaatlejate peamisi huviobjekte on see, kas Merz teeb teoks oma aprillikuise mõtteavalduse, et ta võiks varustada Kiievit pikamaarakettidega Taurus, mida Ukraina ammu on ihanud, kuid Scholz keeldus saatmast.
Taurus saaks täpselt tabada Venemaa tähtsat taristut rindejoone taga, milleni Kiievi teised relvad ei küüni. Sõja käiku see relv ilmselt ei muudaks, kuid võiks tugevdada Kiievi positsiooni potentsiaalsetel läbirääkimistel Venemaa presidendi Vladimir Putiniga, ütlesid Merzi mõttemallidega tuttavad inimesed.
Merzil on aga üks põhieesmärk, mis võib tema teiste välispoliitiliste sihtidega sädemeid lüüa: lubadus sisseränne kohe karmilt käsile võtta. Merzi määratud kantseleiülem Thorsten Frei ütles läinud nädalal, et juba uue valitsuse esimesel ametipäeval hakkab piiripolitsei dokumentideta migrante – varjupaigataotlejad kaasa arvatud – tagasi saatma. Merz ütles läinud kuus ühe teleintervjuu käigus, et ta tahab tuua varjupaigataotluste arvu alla 100 000 aastas, mis on alla poole 2024. aasta tasemest.
Tänu oma heldele sotsiaalhoolekandele on Saksamaa olnud meeletu migrandimagnet ning Euroopa ülekaalukalt suurim varjupaigataotlejate sihtjaam. Düsseldorfi Heinrich Heine ülikooli politoloogiaprofessor Stefan Marschall ütles, et saabumiste sedavõrd dramaatiline langus võiks «panna piiri immigratsioonivastaste populistide populaarsusele piirkonnas».
Saksamaa naabrid on see perspektiiv aga väga ära ehmatanud. Poola ja Austria on hädaldanud, et asüülitaotlejate tagasitõrjumine võib kujutada endast Euroopa Liidu seaduste rikkumist, samal ajal kui intensiivsed piirikontrollid hakkavad kahjustama kaubavahetust ja pärssima piiriülest pendelrännet.
:format(webp)/nginx/o/2025/05/06/16823997t1hd9e5.jpg)
Mõned Saksamaale suunduvate rändajate transiidiriigid kardavad, et kui Berliin uksed suleb, jäävad uustulnukad nende kukile. Merzi liitlased väidavad vastu, et Euroopa Liidu reeglite järgi tuleb pagulastel taotleda varjupaika oma esmases saabumissadamas – ning et seda nõuet miskipärast ei jõustata.
Merzi kolmanda prioriteediga – teha korda majandus – võib minna kauem. Pandeemiajärgselt Saksamaa ekspordikeskne majandus praktiliselt kasvanud polegi ning enamik analüütikuid eeldab tänavu pärast kahte langusaastat edasist stagnatsiooni.
Merzi kavandatav koalitsioon surus peatselt pärast valimisi parlamendist läbi seadusmuudatuse, mis eemaldas kaitsekulutustelt mistahes piirangud ning tekitas 500 miljardi eurose taristufondi. Kahepeale kokku võrduks need kulumeetmed umbkaudu 1 triljoni euroga eelseisva kümnendi lõikes – mis majandust tohutult turgutaks.
Tänavu sellest aga suuremat midagi käiku ei läheks ning vaja oleks mitmeid reeglimuutusi: näiteks kaitsehangete ja taristuplaanimise kiirendamist. Peale elektritasude ja võrgulõivude vähendamise pole uue valitsuse plaanides miskit, mis lähemas perspektiivis tarbimist tõsta võiks.
«Meil pole siin tegemist pelgalt tsüklilise langusega, vaid peamiselt madalate investeerimistasemetega, mis on oma olemuselt struktuursed,» ütles konservatiivne majandusharidusega seadusandja Yannick Bury. «Ja seepärast me oleme eriliselt keskendunud struktuursetele meetmetele, et teha tegemist selle spetsiifilise nõrkusega.»
Mingeid elavnemise märke Saksamaa sant majandus aasta algupoole justkui näitas. Näiteks suutis majandus esimeses kvartalis kosuda oodatust tsipake rohkem ning paranes ka ärimeeleolu. Kuid Trumpi tollide terendades jäävad Saksamaa kasvuväljavaated kummatigi kasunaks.
«See, kas me sel aastal kasvu suudame näidata, et sõltu eeskätt meie poolt rakendatud eelarvemeetmetest,» ütles Bury. «See sõltub peamiselt sündmustest tollirindel.»
Inglise keelest tõlkinud Urho Meister