R, 9.12.2022
Börsi ja krüptoturu hinnad toob sinuni

WSJ: Euroopa nullsüsiniku närvivapustus saabus ennetähtaegselt

Artikli sisu pärineb partnerväljaandest The Wall Street Journal.
Joseph C. Sternberg
, kolumnist, WSJ
WSJ: Euroopa nullsüsiniku närvivapustus saabus ennetähtaegselt
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Delegaat 3. novembril 2021 Glasgow COP26 kliimakonverentsil ettekandele kaasa elamas.
Delegaat 3. novembril 2021 Glasgow COP26 kliimakonverentsil ettekandele kaasa elamas. Foto: DANIEL LEAL-OLIVAS/AFP
  • Poliitikud veel põhjavad päeva, mil nad finantsturge grüünesse kauplema kutsusid

Läinud aasta lõpus sai ennustatud, et poliitikud 2022. aastal rohepoliitika kaljuveerelt tagasi tõmbuvad. Liiga palju aega andsin ma neile. Jaanuaris juhtus see.

Või õigemini oli jaanuar see kuu, mil poliitiline klass otsusele jõudis, et kaljuservalt tuleks tagasi tõmbuda. Nüüd peab ootama ja vaatama, kas see neil ka korda läheb.

Vana-aastaõhtul läks Euroopa Liidu bürokraatiaosakond – Euroopa Komisjon – maagaasi ja tuumaenergia roheliseks kuulutamise teed ning leiutas riiklike kulutuste ja erainvesteeringute tüürimiseks taksonoomia. Oma otsuse külge on Brüssel klammerdunud hoolimata keskkonnaaktivistide protestikarjeist. Mis tähendab tunnistamist, et investeeringute tõkestamine tõestatud ja usaldusväärsetesse tehnoloogistesse keset ajaloolist energiakriisi on kujunemas poliitiliseks hobuseunenäoks.

Samal ajal on Briti peaministri Boris Johnsoni nullneto mõttekrambist kujunenud tema poliitilisele karjäärile kaugelt ohtlikum kari, kui kõik need labrakad lockdown'ide ajal. Läinud nädalal said Briti majapidamised teada, et aprilliks võivad nende kodused elektri- ja gaasiarved 54 protsenti paisuda, kui regulaatorite hinnalael turureaalsustega kohaneda tuleb. Omaette kriis on kommertskinnistute energiakulud ajal, mil tempokalt tõusvad elektri- ja maagaasihinnad nii pisukesi kui pirakamaid ärisid ühteviisi pitsitavad.

Telli The Wall Street Journali igakuine uudiste ülevaade e-mailile

Liitu uudiskirjaga

Reaalpoliitika hakkabki läbi murdma. Hr Johnsoni konservatiivide ridades on kokku tulnud grupp, kus liidri roheagenda vastu auru välja lastakse. Rahandusminister Rishi Sunak on ootamatult entusiastlik põhjalikuma puurimise suhtes Põhjamere põhjakihtidesse. The pahempoolne Guardian kärutas lugejate ette kliimahirmutise Michael Manni, et asjade selline areng «kultuurisõjaks» sildistada. Sest nii tuleb tänapäeval kirjeldada mistahes katset muuta taas poliitiliseks majanduslik-sotsiaalsed kompromissid, mille tehnokraatide, aktivistide ja ajakirjanduse telg oma pärusmaaks on kuulutanud.

Poliitmaailma pikki juhtmeid pidi on kohale hakanud jõudma konstanteering, mille läinud aasta lõpus poetas prominentne Prantsuse majandusteadlane Jean Pisani-Ferry. Parafraseerides: kuna süsinikupõhine energia on odav ja usaldusväärne ning nullsüsinik-alternatiivid libedad [kui lutsukala], tuleb süsinikuvaba tehnoloogia agressiivse arenduse rahastamiseks suruda maha praegust tarbimist.

Täna ilmneb see kahel kujul. Astronoomilised energiahinnad on mehhanismiks, millega süsinikupõhist tarbimist (olgu see siis energia või mistahes toode, mille tootmiseks süsinikku tarvis läheb – ehk siis enamik tooteid) maha saab suruda, ressursse samal ajal rohetehnoloogiate uurimisse ja arendusse suunates. Teiseks: keegi peab tekitama investeeringute nihke roheagendasse, isegi kui investorid jõudnuks muidu järeldusele, et see strateegia maksimaalset tootlust ei tõota. Pensionärid ja kõik teised, kelle tarbimine investeeringutulul põhineb, peavad võibolla leppima vähemaga, et subsideerida kapitali eraldamist kliimaagendasse.

Pole siis ime, et poliitikud pagevad. Oh milline ruigamine läks Britannias (jälle seal!) lahti nafta-gaasihiidude nagu PB ja Shelli «ootamatu tulu» maksustamise üle, kes hiljuti oma megakasumid ette kandsid. Kompaniisid süüdistatakse väljapressimises tarbijatelt, kuid tegelik plaan, nagu nende aktsionäre sellest ka teavitati, on süsinikukasumid avarduvasse energiaportfelli külvata.

Ainuke viis seda teha on hinnatõusuga tarbijatelt ressursse koorida. Aga oh häda! Mistahes liiki tarbimismaks, olgu siis lõivu või hindu kergitava regulatsiooni kaudu, on ülimalt regressiivne. Nüüd nõuavad Briti leiboristid «ootamatu tulu» maksustamist, et see tarbijatele tagasi jagada! Mis on vastuolus kogu selle nullneto-poliitika pointiga ning märk nõustumisest tõsiasjaga, et kliimapoliitikast poliitiline rongikatastroof on kujunemas. Võibolla saavad nad ühel päeval ise ka aru, mida nad räägivad.

Saab seda rongi veel peatada? Eks poliitikud üritavad. Ning taipvad peatselt, kui tähtis on mõelda kaugemale ette. Energiatarnete tõhustamiseks tuleb veenda investoreid, et poliitikud nende pikaajalisi investeeringuid ka toetavad. Nullsüsiniku tähtaeg 2050 tuleks jalamaid tühistada, et investorid oleks nõus finantseerima kapitalimahukaid projekte, mille eluiga on kasumi saamiseks piisavalt pikk.

Paraku ei pruugi investorid seda teha, kui poliitikud viimses hädas manguma tulevad. Viimastel aastatel on kliimaaktivistid ja finantsmaailma entusiastid käsikäes erakapitali grüüne poole karjatanud. Siit ka selle niinimetatud ESG-investeerimise sünd, kus E «keskkonda» tähistab (ingl – environmental). Oma lollimatel momentidel on poliitikud rõõmsasti õla alla pannud, selliseid põhimõtteid näiteks finantsregulatsioonidesse sokutades.

Kassiahastus tabab poliitilist klassi siis, kui valijate vimm juba prahvatama hakkab. Euroliidu taksonoomia mõte on saboteerida ESG-agenda, müksates investoreid kohtlema maagaasi ja tuumaenergiat rohelisena. Investorid, omaenda voorussignaalidest joovastuses, ei pruugi kaasa minna. «Võibolla tuleb investoritel nüüd vaagida vajadust taksonoomia nõudeid isegi ületada, et nullsüsiniku kurssi hoida,» ütles äsja Stephanie Pfeifer kliimamõtlevaid pensionifonde ja varahaldureid koondavast organisatsioonist Institutional Investors Group for Climate Change.

Poliitikute väljakutse on kiskuda hästitoimivad energia- ja finantsturud tagasi finantsistide, aktivistide ja ajakirjanike klassi küünte vahelt, keda absoluutselt ei paista morjendavat, millist tarbimisvastast ja tulu ümberjaotavat õudust nende agenda tekitab. Ongi kultuurisõda.

Inglise keelest tõlkinud Urho Meister

Märksõnad
Tagasi üles