:format(webp)/nginx/o/2021/11/03/14180646t1hd622.jpg)
Pesuehtsaks mässuks ÜRO kliimakoalitsiooni ridades ei läinud. Siiski sai tõsiseid haavu allianss, mis fossiilkütustega hüvastijätuks triljoneid dollareid pidi liigutama.
Suurpankade allkirjad olid ÜRO mulluse Glasgow’ kliimakonverentsi suursaavutus. Järgnesid aga tagasilöögid kütusenappuse näol, lisaks sai pankuritel villand poliitikute ja regulaatorite pealekäimisest.
Kursis olevate allikate sõnutsi kahetsevad mõned pangad kibedasti, et nad selle nn nullneto finantsalliansiga – Glasgow Financial Alliance for Net Zero – üleüldse ühinesid. Ilmselt jääb organ siiski ellu, kuid välistatud pole alatalitlus.
«GFANZ on minetanud mistahes autoriteedi,» ütles partner Margaret Peloso advokaadibüroost Vinson & Elkins, kes Wall Streeti firmadele kliimanõu annab, kuid kõnealuse koalitsiooni küsimustega tööalaselt kokku ei puutu. «Nad ei kontrolli enam olukorda.»
Teatud klientide ja investorite surve tõttu on pangad ja muud ärid tõotanud tõmmata tagasi fossiilkütuste finantseerimist ja kasutust ning korvata keskkonnakahju, mida nad välistada ei suuda. Novembrikuise kliimakongressi eel saadi nad niikaugele, et paberile ilmusid ihaldatud allkirjad.
Kuid juba enne seda, kui Ukraina sõda maailma fossiilisõltuvuse eredalt esile tõstis, hakkasid pangad kaebama, et kliimaaktivistide soovitud tempos nad tootjate rahastamist kärpida ei saa. Tekkisid sisepinged, mis viimastel nädalatel lahvatasid.
Suurpangad JPMorgan Chase, Morgan Stanley, Bank of America jt ähvardasid väljuda koalitsioonist pärast seda, kui ÜRO neil kärkivas toonis kütusefirmade finantseerimist ja värskete söeprojektide rahastamist kärpida soovitas.
Grupi kokkukutsujad, teised liikmed ja keskkonnaaktivistid on nördinud, et tekitatud on järjekordne nõrguke, kel planeedi päästmiseks piisavalt lihaseid pole.
Suurem risk õnnestus maandada, kuna grupijuhile koitis, et ÜRO organ ei ole volitatud pankadele ühepoolselt kriteeriume määrama. Millest ta kaaspankureid kibekähku teavitas.
Pangad pabistavad ka seepärast, et võivad ÜRO reegleid järgides minna pahuksisse Ameerika panganduspõhimõtetega. Samal ajal pahandavad nendega vabariiklastest poliitikud, kelle meelest ei ole õige lähtuda äriotsustes keskkonnakriteeriumitest ja muust taolisest.
Grupi kokkukutsujad, teised liikmed ja keskkonnaaktivistid on nördinud, et tekitatud on järjekordne nõrguke, kel planeedi päästmiseks piisavalt lihaseid pole.
«GFANZ peaks küsima eneselt, et kes me oleme ja mida me tahame saavutada,» ütles Oxfordi ülikooli jätkusuutlikute finantseeringute survegrupi juhataja Ben Caldecott, kes ühtlasi nõustab Briti valitsust kliimaküsimustes.
Grupi kaasesimees ja endine Briti ja Kanada esikeskpankur Mark Carney on avalikkusele seletanud, et temale polnud lahkumiskavatsustest kõssanud keegi. Ta tunnistab, et ÜRO suuniste keelekasutus oli liiga krõbe ning vajas kõpitsemist. Ta kinnitab, et grupp on oluline ning väitis läinud nädalal Briti alamkoja komiteele, et GFANZ on juba enam kui 500-liikmeline ning käsutab umbkaudu 150 triljoni dollari väärtuses varasid.
GFANZi pressiesindaja ütles, et väljakutseteks oldi valmis nagunii ning nende lahendamise ja kliimaeesmärkide täitmise nimel tehakse parasjagu vajalikke pingutusi.
Pealegi tuleb alliansil peatselt rambivalgusse astuda: veel novembris, järjekordsel kliimatippkohtumisel, seekord Egiptuses.
Grupp lansseeriti 2021. aasta aprillis ühendamaks pankade, kindlustajate, varahaldurite ja teiste finantssektorite ametiliite. Läinud novembris ütlesid nad, et sajandi keskpaigaks on nende liikmed, erasektori esindajad, tõotanud käia välja 100 triljonit dollarit, millega ollakse Pariisi kliimaleppe eesmärkide kursil.
Neid sõnu tervitati kui hetke, mil finantstööstus ametlikult kliimavõitlusse sisenes.
Mõned USA suurpangad olid viimaste liitujate hulgas. Oma käe panid nad alla alles pärast Carney keelitusi. Kuna tegemist oli keskpanga poisiga, eeldasid JPMorgan ja Goldman Sachs jt, et ta nende muredest aru saab.
:format(webp)/nginx/o/2022/11/01/14933633t1h2d06.jpg)
Tänaseks kliimafinantseeringute trendid eriliselt muutnud pole. Rohelisi ja jätkusuutlikke võlakirju väljastavad firmad tänavu tõenäoliselt ligikaudu triljoni dollari väärtuses, mis on mulluse (ja rekordilise) 1,3 triljoniga kõrvutades tagasiminek. Enamikes sektorites on finantseeringutele pannud pidurit tõusvad intressimäärad ja turukõikumised.
Nagu ka läinud aastal, laenatakse tänavu nafta- ja gaasifirmadele praktiliselt sama summa kui rohelusele. Kliimateadlike teadlaste arvates peaks roherahastus aga ületama fossiilindust mitmekordselt, et Maa üle ei kuumeneks.
Ameerikas on vabariiklased panku kliimainvesteeringute eest kritiseerima kukkunud ja väidavad, et niiviisi tehakse fossiilkütustele karuteene. Oktoobri lõpus algatasid mitme osariigi peaprokurörid GFANZi astunud pankade suhtes uurimise.
Grupisisene nagistamine ägenes sel suvel pärast seda, kui liikmetele laekus kirjutis ÜRO soovitustega. Muu hulgas soovitati neil tungivalt piirata fossiilkütuste finantseerimist ning lõpetada uute söeprojektide rahastamine.
Pangad ajasid sõrad vastu. Nad ütlesid, et selline sõnakasutus oli liiast ning tekitanuks neile ühtlasi juriidilisi dilemmasid. Seepeale tõstis ÜRO sõnu ringi ning kopeeris ja kleepis lõike Pariisi kliimaleppest. Lahendus oli kosmeetiline, sest needsamad nõuded sisalduvad ka seal.
Mitme panga arvates tegeleti siin reeglite ümberkirjutamisega ning nad ähvardasid ikkagi lahkuda, kui ÜRO neile selgesõnaliselt ei luba omaalgatuslikult siduvaid kriteeriume mitte lisada, ütlesid allikad. Muidu olla pangad igati kliima eest väljas ning nõus ka vaheraporteid avaldama, lisasid nad – kuigi kliimaaudititega mitmed neist päri pole.
Kriitikud kurdavad, et pangad venitavad.
«Meile paistab, et nad tegelikult lihtsalt et taha heitgaaside rahastamist jalamaid lõpetada,» pragas Paddy McCully, vanemanalüütik mittetulunduslikus roheraharühmituses Reclaim Finance.
Inglise keelest tõlkinud Urho Meister