WSJ: Mis on USA võlalagi? Mis juhtub, kui seda ei tõsteta?

Kapitoolium tõusva päikese kiirtes 14. detsembril 2023. Kas vaikus enne tormi? Foto: J. Scott Applewhite/AP

• Vabariiklased nõuavad taga tarkust ja kasinust.
• Kongress võib kinni kiiluda, seejärel juba valitsus.
• Kas turgusid ootab suurem raputus?

Juba juunis võib föderaalvalitsusel arvete maksmiseks raha otsa lõppeda. Kongress peab peatselt otsustama, kas laenulimiiti tõsta või raske hetk edasi lükata.

Neljapäeval teatas rahandusministeerium, et USA on hakanud põrkama peaga vastu praegust, 31,4 triljoni dollarist võlalage ning kasutusele on võetud erimeetmed.

Kongress on võlalae ja föderaalkulutuste küsimuses piki parteijoont sügavalt lõhestatud, mistõttu võetakse siin-seal suhu sõna default – võlakirjade intressimaksete katkestused ehk kohustuste täitmatajätmine. Ühesõnaga: maksejõuetus. Demokraadid tahavad tõsta lage tingimusteta. Vabariiklased taotlevad kulukärpeid ja kõnelusi Valge Majaga.

Mis on laenulagi?

Kongressil on voli panna valitsuse laenuvõtmisele piir. Kui piir kätte jõuab, on seadusandjatel kaks võimalust: tõsta lage või tõehetk edasi lükata. Samal ajal peab valitsus ootama, võlakirjade emiteerimist jätkata ei tohi.

Kuna USA läheb riigieelarvetega järjepidevalt sügavale miinusse, tuleb võlalaega tegeleda rutiinselt.

Mis saab, kui võlalage ei tõsteta?

Valikud on valusad. Venitama peab hakkama pensionimaksetega, lükata edasi sõdurite ja riigitöötajate palgaülekanded (või vähendada nende töötasu). Võib ka käed üles tõsta ja end maksejõuetuks tunnistada – default!

D-sõna häirekella helistavad juba mõlema partei rahvaesindajad, kaubanduskojad ja börsifirmad. Kõik rõhutavad, et maksekatkestused oleks nii finantsturgudele kui USA majandusele katastroof. Doominoefekt oleks tõsine: investorid kaotavad usalduse, kukuvad võlakirju müüma, turgudel vallandub kaos. Taustaks pahased pensionärid.

Aastal 2011 kaotas USA oma aulise AAA krediidireitingu. Standard & Poor's pani jala maha, kui sotsiaalmaksetega jännijäämisest jäid puudu loetud päevad.

Kas rahandusministeerium võiks teatud maksed prioriteediks kuulutada, et vältida maksejõuetust või säästa eakaid?

Vabariiklased on käinud välja mõtte, et eelistada võiks võlakirjahoidjaid ja sotsiaaltoetusi, lastes teistel asjadel oodata. Varasemad rahandusministrid on raiunud, et see on võimatu ega tule kõne allagi. Sõrad on vastu ajanud ka kogu demokraatlik leer. Augustis 2011 olid Föderaalreserv ja rahandusministeerium vaikselt valmis pannud plaani, et kui laenulaega kokkuleppele ei jõuta, jätkatakse riigivõlakirjade intressimaksetega graafiku kohaselt, aga teiste arvetega hakatakse venitama – nähtub Fedi koosoleku protokollist.

Miks laenulae pärast praegu kismaks on läinud?

Viimane laenulaelahing lahenes aastal 2021 senati parteiülese kokkuleppega, et demokraatidel lastakse tõsta lage lihthäälteenamusega. Kui mõlemas kojas roheline tuli süttis, pani president Biden kähku käe alla ja kergitas limiidi 2,5 triljoni dollari võrra 31,4 triljoni kõrgustesse.

Seekord kontrollivad senatit demokraadid, esindajatekoda aga vabariiklased, mis ajab asja raskemaks.

Kas laenulae tõstmisega kiidetakse automaatselt heaks uued kulutused?

Ei. Sisuliselt lubatakse lihtsalt laenata raha, et katta eelnevalt heaks kiidetud kohustused.

Kuidas on omavahel seotud laenulagi ja valitsusseisak?

Need on kaks eri asja, aga valitsuse tegevust halvavad mõlemad. Laenulagi ei lase valitsusel arvete maksmiseks värskeid võlakirju müüa ja uksele koputab maksejõuetus. Valitsus seiskub osaliselt siis, kui Kongress täistuuridel töötamiseks rahastust võimaldanud pole. Reeglina on see tähendanud teatud riigitöötajatele ja alltöövõtjatele sundpuhkust, kuniks värske kuluseadus vastu võetakse. Kreeditoridele ja pensionäridele on töökatkestuste ajal summad edasi laekunud.

Inglise keelest tõlkinud Urho Meister